Leaf-Helps You Grow!

Madala enesehinnangu tunnused ja mõju suhtumisviisidele ja käitumisele

  • Inimene ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal positiivseid omadusi, mis annaks õiguse midagi soovida või julguse midagi üritada. See viib tegevusetuseni, vaikselt kannatamiseni. Näide: inimene ei julge kandideerida töökohale, mis talle tegelikult väga meeldib ega võta koosolekutel sõna teemadel, mille kohta on tal oma arvamus.
  • Läbikukkumistele reageerib inimene enesesüüdistustega, samuti elab ta varasemaid ebaõnnestumisi korduvalt valuliselt läbi, mille tulemusena kahaneb enesehinnang veelgi ning ta ei näe tegevuses enam mõtet, sest niikuinii lõpevad kõik ettevõtmised ühtmoodi kehvasti. Näide: töötaja, kes on oma ametis korra eksinud, ei julge suure süütunde tõttu midagi uut proovida.
  • Sisemine ebakindlus tingib vahel vajaduse kõike oma kontrolli alla saada, mis teeb elu mõistagi keeruliseks. Näide: ülemus nõuab iga päev alluvatelt selgitusi tööaja kasutamise kohta.

Liialt kõrge enesehinnangu tunnused ja mõju suhtumisviisidele ja käitumisele

  • Liialt kõrge enesehinnang võib tekitada probleeme nii inimesele endale kui ka lähedastele, väljendudes eneseimetluses, hoolimatuses või liigkõrgetes ootustes. Näide: värske koolilõpetaja ilmub töövestlusele suure palgasooviga.
  • Teistesse inimestesse ja olukordadesse suhtutakse kui vahenditesse, et saada kinnitust enda väärtuse kohta. Näide: töötaja nõuab koolitusele saamist, kuid tahab tegelikult vaid näidata teistele osalejatele, kui osav ja haritud spetsialist ta on.
  • Enda arvamuse liigne rõhutamine ja teistele pealesurumine, sest inimene peab ennast „kõiketeadjaks“. Näide: tööle tulles hakkab uus töötaja kolleegidega kohe tuliselt vaidlema, viidates teiste puudustele ning enda suurtele kogemustele.

Liiga kõrge enesehinnangu puhul tuleb mõelda, kas sul on ebaadekvaatne või teisi kritiseeriv hoiak ja kas selleks on reaalselt põhjust? Kas kaldud teisi halvustama, et end väärtuslikuna tunda? Sel juhul peab tõenäoliselt suhtumist veidi muutma ja teistesse austavamalt suhtuma.

Enesehinnangu ülesehitamise põhiolemus on õppida austama oma võimeid, oskusi ja teadmisi.
Enesehinnang mõjutab meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Kui olen endaga rahul, siis olen rahul ka teistega, perega, tööga. Harmoonia saavutamise nimel tasub pingutada!

Karjäär

 

Keskmiselt töötab inimene elu jooksul 40 aastat ning on kolleegidega ajaliselt rohkem koos kui lähedastega. Seepärast on tööealise inimese elu üsna töö nägu ning raske on olla õnnelik, kui tööl ollakse rahulolematu.

Täiskasvanud inimene määratleb end sageli töö kaudu: sellest räägitakse palju, samas on selles valdkonnas palju probleeme. Tutvudes küsitakse sageli üksteiselt, kellena töötad. Töötuks jäämine mõjub enamasti rängalt ja mitte ainult sissetulekute vähenemise tõttu. Seetõttu on oluline olla kursis muutuva infoga tööturu arengu, nõudluse ja pakkumise kohta ning samuti mõelda sellele, mida ma täna vajan, oskan, suudan.

Mis on karjäär, millest tänapäeval nii palju räägitakse? Kas võiks rääkida lihtsalt tööst ja sellealasest edust? Väljendit „karjääri tegema” kasutatakse siiani ja mõistagi on üks loomulik karjääritee ühes asutuses või elukutse piires liikumine, edasipürgimine.

Tegelikult on karjäär midagi rohkemat. See on mitmekülgne teekond elu eri rollides, mitte ametialane trepp, nagu varem räägiti.

Töö ei eksisteeri kellegi elus eraldi, inimene on abikaasa, lapsevanem ka siis, kui ta teeb tööd. Samuti ei peeta karjääri edukaks vaid suure palganumbri või ametikõrgenduse tõttu, vaid olulised on ka isiklik rahulolu, eneseareng, suhted.

Karjääri planeerimine on elu planeerimine tervikuna. Ettevalmistus elukutsevalikuks või tööturule astumiseks on vaid osa sellest tegevusest. Selles planeerimises saad võtta appi karjäärinõustaja või -infospetsialisti, kelle abiga leida vajalikku teavet või arutleda võimaluste üle. Lõplik otsus jääb siiski inimese enda teha, karjäärispetsialist ei paku valmis lahendusi, kuigi me seda võib-olla ootame. Spetsialist saab aidata inimesel mõista oma rolli, oma vastutust, valmisoleku taset muutuste läbiviimiseks ning avardada teadlikkust võimalikest edasisest suundadest.

Töise teekonna planeerimiseks on hea koostada isiklik karjääriplaan. Selle jaoks tuleb läbi mõelda, millises suunas soovid liikuda ja kuidas arvad sinna jõudvat.

Töö võib siiski olla eri tähendusega inimeste jaoks:  

  • Töö kui kohustus – inimene käib tööl sissetuleku pärast ja oma põhivajaduste rahuldamiseks (nt tahan uut autot). 
  • Töö kui karjäär – oluline on edasijõudmine. Tunnustus ja heakskiit on olulisemad motivaatorid kui raha (nt tahan saada oma ala meistriks, ametis edeneda). 
  • Töö kui kutsumus – inimene teeb tööd vajadusest seista ühiskonna heaolu eest (nt tahan anda oma panuse inimeste elu turvalisemaks muutmisse).
  • Töö kui eneseteostus – oluline on areng, oma võimete ja oskuste igakülgne rakendamine (nt tahan luua midagi uut, rakendades kõiki oma võimeid).